Choose shop

Ettevõttest

Harju Tarbijate Ühistul on Harjumaal 20 kauplust.

Ühistu MISSIOON on olla parim jaekaubadnusteenuse pakkuja oma teeninduspiirkonnas Harjumaal. Hoolime oma liikmetest ja klientidest. Selleks, et pakkuda just seda kaupa, mida meie liikmed ja kliendid vajavad, hoiame usaldusväärseid kontakte tarnijatega. Meie töötajad on motiveeritud ja kogemustega.
Ühistu VISIOON: kiiresti arenevas ettevõtluskeskkonnas ning aina enam laieneval jaekaubandusturul soovime olla kaasaegse kaubandusettevõtte võrdkujuks oma teeninduspiirkonnas. “Kaasaegne” tähendab meie jaoks:
  • kõrgeim kliendirahulolu
  • kaasaegselt renoveeritud kauplused
  • innovatiivsus ehk kaasaegne tehnoloogia
  • ketikaubanduse arendamine
  • efektiivne organisatsioon. 

Juba Eesti omariikluse esimestel aastatel aktiviseerus maal ühiskaubandus, mille kaudu muutusid eestlased jõukamaks. Ühistegevus valmistas eestlasi ette juhtima oma riiki. 1939. aastal andsid tarbijate ühistud ligikaudu 35 % vabariigi jaekäibest. Ühiskaubandus on püsiva ning järjest tugevneva organisatsioonina eksisteerinud Eestis 1902. aastast alates, mil Antslasse ja Sindisse rajati esimesed tarbijate ühistud. Harju Tarbijate Ühistu tegevuse alguseks loetakse aastat 1909, mil asutati Harjumaal Viinistu ja Turbuneeme Tarbijate Ühistud ja Kuusalu Tarvitajate Ühistu. 1937. aastal oli tänase Harju TÜ territooriumil 12 tarvitajate ja majandusühisust 24 kauplusega. 1940. aastal nimetas okupatsioonivõim need ümber tarbijate kooperatiivideks. 1941. aastal moodustati Harjumaa Tarbijate Kooperatiivide Maakondlik Liit, mille haldusalasse kuulusid kõik 24 Harjumaa tarbijate kooperatiivi. 1. septembrist 1941 kehtestati taas Eesti Vabariigi aegne ETK struktuur ning maakondlikud liidud likvideeriti, 1944.a. oktoobris jälle taastati. 1950.a. 11. jaanuaril kaotati Eestis maakonnad ja loodi 39 rajooni, Harjumaal oli neid neli: Harju, Kose, Loksa ja Keila. Praeguse Harju TÜ asemel oli kolme rajooni tarbijate kooperatiivide liit: Harju TKRL ( Tallinna ümbruse, Raasiku, Rae ja Jägala TK-d ), Kose TKRL ( Kose, Kehra ja Äksi TK-d ) ja Loksa TKRL ( Kuusalu ja Loksa TK-d ). 1953 – 1954 nimetati Jägala TK ümber Aruküla TK-ks ning Rae TK liideti Raasiku TK-ga. Pärast Loksa ja Kose rajoonide likvideerimist allutati nende territooriumil olevad kooperatiivid Harju rajooni TK Liidule, mis eksisteeris 1966. aastani ja mille õigusjärglaseks sai Harju rajooni TK. Harju RTK oli üks suuremaid ja edukamaid ENSV-s, tema tegevusaastatel ehitati palju uusi kaubandushooneid, suurt tähelepanu pöörati elamuehitusele ja personali kasvatamisele. Aastal 1991 kuulus Harju Tarbijate Kooperatiivi 106 kauplust ja 52 toitlustusettevõtet, aastakäive oli 173,8 miljonit rubla. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimestel aastatel tekkis Harju TK-s lagunemisprotsess, millega algas Harju TK allakäik. Umbes 80 % ettevõtetest anti üle erakätesse või suleti. 1993.a. alguseks oli Harju TK koosseisu jäänud ainult 18 pisikest poekest ja 3 sööklat. Kooperatiivi aastakäive oli 17,4 miljonit krooni ning kahjum koos maksmata arvetega oli üle 3 miljoni krooni. Kooperatiivi vastu algatati pankrotimenetlus.

  • 6. aprillil 1993 nimetati Harju Tarbijate Kooperatiiv ümber Harju Tarbijate Ühistuks. 1993.a. oktoobris sai ühistu kohtuotsusega tagasi ebaseaduslikult rendile antud kauplused.
  • 1994.a. saavutati aasta käibeks 42,5 miljonit krooni, kauplusi oli 55. Töötati välja arengukava kuni aastani 2001, peamiseks tegevussuunaks seati laia valikuga toidu- ja esmatarbekaupluste arendamine. Alustati kahjumiga töötavate kaupluste sulgemist ja rendile andmist.
  • 1995.a. renoveeriti Haabneeme kauplus. Kauplusi oli 47 ja aasta käive 45,9 miljonit krooni.
  • 1997.a. renoveeriti Kehras kauplus Tuljak, aasta käive oli 69,5 miljonit krooni.
  • 1998.a. renoveeriti Kiili ja Vaida kauplused, avati ehitusmaterjalide kauplus Sakus. Aasta käive oli 77,0 miljonit krooni ja jälle üle pika aja jõudis ettevõte kasumisse.
  • 2000.a. renoveeriti Jüri kauplus ja aasta käive oli 91,0 miljonit krooni.
  • 2001.a. renoveeriti Loksa ja Kaberneeme kauplused, aasta käibeks oli 109,7 miljonit krooni. Koostati arengukava kuni aastani 2005.
  • 2002.a. renoveeriti Rohuneeme kauplus ja avati kauplus Kosel, aasta käive oli 130,0 miljonit krooni.
  • 2003.a. renoveeriti Tõdva kauplus ja avati kaupus Sakus, aasta käive oli 170,0 miljonit krooni.
  • 2004.a. renoveeriti Kiili kauplus, aasta käive oli 197,0 miljonit krooni.
  • 2005.a. renoveeriti Aruküla kauplus, aasta käive oli 219,0 miljonit krooni.
  • 2006.a. renoveeriti kauplus Tuljak ja ühistu kontoriruumid, aasta käive oli 269,0 miljonit krooni.
  • 2007.a. renoveeriti ja avati kauplused Jüris ja Kuusalus. Uuendatud kauplused hakkasid kandma Konsumi kaubamärki.Aasta käive oli 362,0 miljonit krooni.
  • 2008.a. renoveeriti Raasiku kauplus ja avati Konsumi keti kauplusena. Aasta lõpuks ulatus ühistu kaupluste kaubanduspind üle 7000 m2, aasta kaubakäive oli 427 miljonit krooni. Ühistu liikmete arv oli 2014. aasta jaanuari seisuga 1805, töötajaid 207.
  • 2009.a. renoveeriti Haabneeme kauplus ja avati Konsumina.
  • 2010.a. renoveeriti Kiisa AjaO kauplus.
  • 2011.a. liideti ühistuga Sõpruse Konsum Tallinnas ja avati Paldiski Konsum, värskendati Loksa Konsumit.
  • 2012.a. renoveeriti Vaida AjaO kauplus, laiendati ja värskendati Kehra Konsumit.
  • 2013.a. värskendati Kose Konsumit ja Aegviidu A&O kauplust.
  • 11.juunil 2014.a. avati Miiduranna Konsum.
  • 26.novembril 2014.a. avati Muraste Konsum/E-Ehituskeskus

Harju Tarbijate Ühistu omandivorm on tulundusühistu ja omanikud on ühistu liikmed.

Go up meds online buy Zoloft online